Eluliselt tähtis D-vitamiin.

Miks on D-vitamiin nii oluline?

• D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist ja fosfori toimet organismis. See on vajalik luude ja hammaste moodustumisel.
• Laste kasvul aitab D-vitamiin luudel ja hammastel õigesti lubjastuda.
• D-vitamiini puudus võib lastel tekitada rahhiiti, täiskasvanutel soodustab see osteoporoosi teket.
• D-vitamiin on vajalik normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks.
• D-vitamiin aitab kaasa stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamisel.

Lisaks luustiku tervise mõjutamisele on D-vitamiiniga seotud uuringutes tuvastatud, et selle puuduse tõttu on kasvanud mitmesuguste vähkkasvajate, südameveresoonkonna ja autoimmuunhaiguste esinemissagedus.
Kuna eelnimetatud tervisehädad on ka Eestis surma põhjustajate seas esirinnas, siis on D-vitamiini võimatu alahinnata.

Viimastel aastatel on ilmunud väga palju teadusartikleid, milles viidatakse organismi D-vitamiini taseme seotusele mitmete haiguste väljakujunemisel. On teada, et D-vitamiin reguleerib organismis vähemalt 200 geeni aktiivsust.

D-vitamiini puudus Eestis.

Tartu Ülikooli sisekliinikus läbiviidud uuringust (Mart Kulli doktoritöö) selgus, et talvisel ajal on pea kolmveerandil Eesti elanikkonnast D-vitamiini tase normist madalam. Kusjuures üllatav oli see, et isegi päikselistel suvekuudel – mil UVB-kiirguse mõjul peaks nahas tekkima D-vitamiin – esines ligi kolmandikul inimestest ikkagi selle elutähtsa vitamiini vähesust.

Uuringus osales 400 tervet inimest üle Eesti ja optimaalne D-vitamiini tase tuvastati talvel vaid 3% ja suvel 12% inimestest. See on tõsine ohumärk.

Septembri lõpust kuni mai alguseni on Eestis päike nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki. Ja kui suvel õnnestubki igapäevane D-vitamiini vajadus katta, tuleb hoolitseda ka “talvevarude” täiendamise eest.

Ka need tublid inimesed, kes suudavad päikese abiga D-vitamiini koguda, peavad arvestama, et sügise lõpuks on ka varud otsas ning kuni järgmise suveni on vaja tarbida D-vitamiini lisaallikat.

Hea uudis on see, et hiljuti korrigeeriti riiklikul tasemel Eestis lubatud D-vitamiini piirnormi 2,5 korda. See tähendab, et varasema 400 IU asemel on nüüd lubatud normiks 1000 IU.
Mitmed teadlased on siiski arvamusel, et põhjamaistes tingimustes peaks piirnorm olema vähemalt 2000 IU, mõnede hinnangul isegi 5000 IU (1μg  võrdub 40 IU).

D-vitamiini allikad.

Nagu eelpool mainitud, siis piisavalt intensiivne päike on heaks abiliseks D-vitamiini saamisel. Kui talvisel ajal õnnestub seda ammutada soojamaareisidelt, siis on hästi. Kahjuks on seda võimalust vaid vähestel.

Lisaks saab D-vitamiini toidust (rasvane kala, munad, maks, või), vitaminiseeritud toiduainetest ning toidulisanditest.

Oluline on vahet teha sünteetilisel ja looduslikul D-vitamiinil. Looduslik vitamiin on keharakkudele bioloogiliselt sobiv ja imendub kordades paremini.

NeoLife Vegan D ja Kal-Mag Plus D

2021 a. alguses tõi NeoLife siinsele turule ainulaadse D-vitamiini toidulisandi Vegan D. Eriliseks muudab antud toote see, et koostises kasutatakse kombineeritult D3- ja D2-vitamiini, mis pärinevad täielikult taimsest lähteallikast.
Vegan D ühes tabletis on 10 μg D-vitamiini. Purgis on 120 tabletti, mis päevase annuse (1 tk.) puhul võimaldab seda tarbida 4 kuud.

NeoLife teine D-vitamiini sisaldav toidulisand on Kal-Mag Plus D , milles “päikesevitamiin” toimib koosluses kaltsiumi ja magneesiumiga.

Kuna D-vitamiinil on oluline roll kaltsiumi imendumisele kaasaaitamisel, siis on mõistlik seda tarbida just üheskoos. Kusjuures ka kaltsiumi ja magneesiumi toime on sünergiline.

Kal-Mag Plus D toidulisandis on kaltsium ja magneesium ideaalses suhtes 2:1 ning D-vitamiin on loomulikult D3 kujul.

Reageerides turu nõudmistele on NeoLife suurendanud D-vitamiini sisaldust. Päevase annuse (3 tabletti) puhul on see varasema 3μg  asemel nüüd 5μg. Kaltsiumi kogus on sel puhul 450 mg ja magneesiumi 225 mg. Ühes purgis on 180 tabletti, seega soovitatud koguse tarbimisel jätkub sellest ühele inimesele 2 kuuks.