Toit kui ravim.

Kas see, mida sa sööd, võib sind tõepoolest targaks ja õnnelikuks muuta? Uurimused näitavad, et toitumisel ja meeleolul on selge side…

Ajal, mil iga neljas inimene, kes sulle tänaval vastu jalutab, kannatab vähemal või suuremal määral väsimuse ja stressi käes, on meeleolupillidel üha suurem tähtsus. Nii mõnelegi on antidepressantide pruukimisest saanud lausa elustiil.

Samas suureneb teadlaste mure pillidega kaasnevate kõrvalnähtude pärast ja nii mõnedki arstid-psühholoogid otsivad looduslikumat viisi enesetunde parandamiseks ja tuju ülalhoidmiseks. Toitumisterapeudid ulatavad siinkohal oma abistava käe.

Mõistuspärane toitumine.

Londoni Imperiali kolledžis korraldatud uurimuste kohaselt on omega-3 rasvhapetega rikastatud toit peaaegu sama efektiivne masendusemurdja kui medikamentoorsed meeleolutõstjad. Ehk siis depressiooni ja skisofreenia puhul aitab meid väga palju just õige toitumine.

Peaaegu iga päev tuleb mõni uus teaduslik tõestus omega-3 rasvhapete üliolulise rolli kohta. Need kalas leiduvad healoomulised rasvhapped aitavad hoida aju normaalses töökorras ning mõjutavad otseselt emotsioonidega seotud ajuosasid. Inglismaa apteekides on kalaõlist saanud lausa number üks müügiartikkel.

Omega-3 ja omega-6 rasvhappeid sisaldavate toitude tarbimine on nii oluline seepärast, et keha ise ei suuda neid toota. Ainus viis neid omastada on süüa rasvast kala, seemneid ja pähkleid või tarbida lisa kalaõli näol.

Kuna meie toidulaud on suhteliselt vaene omega-3 rasvhappeid sisaldavate toitude poolest, annab see tunda ka inimeste üldises tervises, eriti just vaimse tasakaalu osas. Suurem kalatarbimine aitaks lisaks masendusele vähendada ka südamehaigusi, sest kalaõli hoiab südame-veresoonkonna töö korras.

Vana tõde, et kala on ajutoit, saab aina enam kinnitust. Kui omega-3 rasvhappeid leidub meie söögilaual üsna vähe, siis omega-6 rasvhappeid saame me normaalse toitumise korral iga päev piisavalt, sest neid leidub nii müslis, helvestes, taimeõlides kui ka teraviljaga toidetud loomade lihas.

Ideaalne oleks süüa võrdses koguses ehk 1:1 omega-3 ja omega-6 rasvhappeid sisaldavaid toite, tegelikult aga on meie toidusedelis 16 korda rohkem omega-6 rasvhappeid. Paljude teadlaste sõnul on see ka põhjus, miks meie vaimne tervis on nii käest läinud.

Viimase 50 aasta jooksul sündinute seas on depressioon kaks korda sagedasem nähtus kui meie vanemate generatsioonis. Teadlased on tõestanud, et riikides, kus süüakse ohtralt õlirikast kala (nagu Jaapanis ja Taiwanil), on depressiooni ja meeleolude äärmuslikku kõikumist märksa vähem kui teistes maades. Samas kui Inglismaal ja Uus-Meremaal, kus tarbitakse kõige vähem kala, on masenduses kannatavate inimeste arv suurim.

Alusta noorelt.

Täisväärtuslikku toitumist hinnatakse kõrgelt ka laste tervise hoidmisel. Suurbritannias soovitab perearst sageli vanematel oma hüperaktiivsetele ja muidu käitumisprobleemidega võsukestele ravimite asemel hoopis kalaõli anda, sest just laste toidulaual on omega-3 rasvhappeid sisaldavaid toite kõige vähem.

Teadupärast ei söö väga paljud lapsed kala ja nende aju ei saa normaalseks arenguks ning talituseks vajalikke aineid piisavalt. Kuna kalaõlil pole vastupidiselt medikamentidele mingeid kõrvalnähtusid, siis on ka arstid hakanud toitumispõhisesse ravisse uskuma, kuna on tõestatud, et kalaõli tõesti aitab.

Neljale keskendumishäirega lapsele anti kolme kuu jooksul iga päev omega-3 rasvhappeid sisaldavat toidulisandit koos rohkesti küllastumata rasvhappeid sisaldava kuningakepiõliga ja rasvhappeid seedida aitava toidulisandiga. Kõigil lastel paranes selle lühikese ajaga märkimisväärselt mälu, käekiri ja keskendumisvõime. Aga kalaõli on kasulik ka lastele, kel pole erilisi käitumisprobleeme.

Tugev mõju.

Toidulisandid, mida tarbitakse koos ravimitega, on samuti üha populaarsemad vaimse tervise probleemide lahendamisel. Näiteks on arstid hakanud skisofreeniat ravima just omega-3 rasvhappeid sisaldavate toidulisanditega.

Lõuna-Aafrikas korraldatud uuringu tulemusel leiti, et kui tõsise vaimse ebastabiilsuse käes kannatavatele patsientidele anti lisaks ravimitele ka omega-3 rasvhappeid sisaldavat õli, kahanesid nende skisofreenilised sümptomid märkimisväärselt.

Ka siis, kui ravimite kõrval manustati patsientidele vitamiini B6 ja tsinki, paranes haigetel vaimne tervis ning leevenesid skisofreenia sümptomid.

Dr Mark Atkinson, kes töötab Londonis Whole Body Healingu kliinikus, kasutab toidulisandeid koos psühholoogiliste mõjutusvahenditega, et ravida äärmuslikke tujude kõikumise all kannatavaid patsiente. Ta usub, et toidulisandid aitavad tihtipeale ka selliste inimeste puhul, kellele ravimid pole positiivset mõju avaldanud.

Ta toob näiteks noore naise, kes pärast neli aastat kestnud antidepressantide võtmist polnud masendusest lahti saanud. Kui tema menüüsse lisati omega-3 rasvhapetega õlikapslid koos B6 vitamiinidega ning alustati uut psühholoogilise nõustamise kuuri, siis juba paari nädala möödudes tunnistas naine üle aastate head enesetunnet.

Toida oma aju.

Järjest sagedamini jõutakse tõdemusele, et mitmekülgne ja täisväärtuslik toitumine on heast vaimsest ja füüsilisest tervisest rääkides võtmetähtsusega. Ka Eestis pööratakse üha enam tähelepanu nii enda kui ka laste toitumisele. Kuigi seni on lasteaia- ja koolisöögi headusele lootma jäämine veel unistus sinilinnust, siis selleski osas üritab haridusministeerium midagi ette võtta.

Ehkki enamik perearste panustab siiani medikamentoorsetele abivahenditele ning kirjutab esimesel võimalusel välja rohud, hakkab jäämägi juba sulama ning patsiendid ja tohtrid teadvustavad üha enam õige toitumise olulisust.

Iga uudisnupp ja teaduslik tõestus teatud toiduainete toimest ja kasulikkusest organismile viib meid lähemale üldisele tõele, kuidas olla terve ja õnnelik.