Südametervis.

Turguta oma südame heaolu.

Südametervis on elu alus. Süda on keha kõige töökam lihas. Ta lööb iga päev üle 100 000 korra ning pumpab meie kehast läbi üle 10 000 liitri verd. Ilma korralikult toimiva südameta ei saa keha optimaalseks funktsioneerimiseks vajalikku hapnikku ega toitaineid. Seetõttu ongi niivõrd oluline hoida südame- ja veresoonkonna heaolu, mis mõjutab keha igat osa.

Hoolimata aga meditsiini ja tehnoloogia arengust, on kardiovaskulaarsed haigused jätkuvalt juhtivaks surma põhjustajaks kogu maailmas. Kuigi meeste puhul on täheldatud haigestumist varasemas eas, mõjutab see mõlema soo esindajaid ning raske ja kurnav seisund võib viia tihedate hospidaliseerimiste ning retseptiravimite tarbimiseni.

Südame normaalne funktsioneerimine on seotud toitumise ja elustiiliga.

Uuringud näitavad, et liikumisel, toitainetel ja tervislikul toitumisel on oluline roll südame heaolu toetamisel. See NYCU väljaanne räägib mõningatest murrangulistest toitumisealastest uuringutest südameheaolu valdkonnas ning jagab nõuandeid, kuidas oma mootor kenasti tiksumas hoida.

Liikumine ja kardiovaskulaarne heaolu.

Üks paremaid asju, mida sa oma südametervise heaks teha saad, on hakata liikuma. Meie istuv elustiil soodustab kardiovaskulaarsete haiguste tekkimist, sest süda ei tööta oma täiel potentsiaalil ja muutub nõnda ajaga üha nõrgemaks.

Aktiivne elustiil on üks parimaid viise üldise südame-veresoonkonna heaolu parendamiseks. Liikumine parandab muuhulgas kolesterooli ja rasva taset, vähendab põletikke veresoontes, langetab kaalu, muudab veresooned elastsemateks ja parandab verevarustust/rõhku.

US Department of Health and Human Services soovitab lastel ja teismelistel vähemalt 1 tund päevas aktiivset liikumist, sealhulgas lihaseid ja luid tugevdavaid tegevusi vähemalt kolm korda nädalas.

Täiskasvanutele on iganädalaseks soovituseks 150 minutit mõõduka intensiivsusega liikumist, 75 minutit tugevama intensiivsusega liikumist, või nende kahe kombinatsiooni. Inimestele, kes ei tegele mingi spordiga, on hea viis liikumisega alustamiseks kõndimine, pikendades tasapisi, distantsi.

Oomega-3 rasvhapped.

American Heart Association soovitab südame toetamiseks tarbida vähemalt kaks portsjonit rasvast kala nädalas ja seda põhjusega. Suur hulk tõendeid toetavad oomega-3 rasvhapete rolli südame heaolu toetamisel, alandades triglütseriidide taset (DHA ja EPA aitavad hoida vere triglütseriidide taset normaalsena; kasulik toime avaldub siis, kui päevas tarbitakse 2 g EPA-d ja DHA-d) ja vähendades vererõhku (DHA ja EPA aitavad hoida vererõhku normaalsena; kasulik toime avaldub siis, kui päevas tarbitakse 3 g EPA-d ja DHA-d).

Hiljutine ülemaailmse teadlaste konsortsiumi, tuntud kui Fatty Acids and Outcomes Research Consortium või FORCE, poolt avaldatud uurimus kinnitab veelgi mereandidest pärit ning taimsete oomega-3 rasvhapete olulisust südame talitlusele.

Tulemused pärinevad erinevatest suurtest uuringutest, mis viidi läbi 16 erineval maal 45 639 osaleja osavõtul. Need leiud, kuidas oomega-3 rasvhapped võivad mõjutada südame heaolu ja kui oluline on tarbida kala ja oomega-3 rasvhappeid, on siiani kõige põhjalikumad.
Leidub: Omega-3 Salmon Oil Plus

Seos suuhügieeni ja südame heaolu vahel.

Kas teadsid, et suuhügieen võib mõjutada südametervist? Sellest küll vaadatakse tihtipeale mööda, kuid korralik suuhügieen ei puuduta ainult hambaid, se võib mõjutada kogu keha heaolu.

Periodontiit on hambaid ümbritsevate kudede krooniline põletik, mis võib põhjustada igemete taandumist ning hammaste väljalangemist. Kui suu tervislik seisund on kehv, võivad põletikud ja infektsioonid süsteemselt levida teistesse organitesse nagu süda, maks ja neerud. Bakterid jõuavad avatud igemetest vereringesse ning kahjustavad organismi teisi organeid.

Tegelikult leidis hiljutine Danish Nationwide Cohort`i poolt 17 600 osalejaga läbi viidud uuring, et võrreldes sarnaste omadustega kontrollgruppi kuulunud inimeste andmeid 83 000 korral, oli nendel inimestel, kel oli diagnoositud periodontiit, suurem risk kehvale kardiovaskulaarsele tervisele ja suremusele.

Osalejatel oli 50% suurem risk kardiovaskulaarseteks probleemideks ning 100-170% suurema tõenäosusega surid. Seetõttu on väga oluline hoida korras oma suuhügieen ning säilitada täiuslik naeratus, mis võib märkimisväärselt vähendada krooniliste põletike riski.

Heaolu toetavad toidulisandid.

KIUDAINED:
Ammustest aegadest on teada, et kõrge kiudaine sisaldusega toit toetab südame- ja veresoonkonna heaolu, eriti just vähendades kolesterooli taset. Guarkummi (vähemalt 10 g päevas), glükomannaan (vähemalt 4 g päevas) ja kaera beetaglükaan (vähemalt 3 g päevas) aitavad hoida normaalset vere kolesterooli taset.

Hiljutine Northwestern Ülikoolis läbiviidud uurimus kinnitas seda ning lisas veelgi kasulikku teavet kiudainetest saadava kasu kohta. Teadlased olid leidude osas hämmingus ning järeldasid, et me kõik peaksime alustama kõrge kiudainesisaldusega toidu tarbimist.

Kui palju kiudainet peaksime siis tarbima? American Heart Association soovitab täiskasvanutele vähemalt 25 g kiudainet päevas.
Leidub: NeoLife Bar ja NeoLife Shake

OOMEGA-3, FOOLHAPE ja B-VITAMIINID:
Homotsüsteiin on aminohape, mida sünteesitakse  kehas ning mille kõrgenenud tase on tihtipeale seotud kõrgema kardiovaskulaarse riskiga. Uus uurimus kinnitab, et folaat, vitamiinid B6 ja B12 aitavad kaasa homotsüsteiini normaalsele ainevahetusele.

Teadlased ei ole kindlad, kui kõrge homotsüsteiinide tase suurendab südamehaiguste riski, aga arvatakse, et see on seotud veresoonte kahjustamisega, mis suurendab ateroskleroosi riski. Hiljuti avaldatud meta-analüüsi uuringus ühendasid teadlased 13 katse andmed ning leidsid, et lisades uuringus osalejate toidule oomega-3 rasvhappeid koos foolhappe ja B6- ning B12-vitamiinidega, andis suurema homotsüsteiini alandava toime, kui lisades ainult oomega-3 rasvhappeid.

Teadlased järeldasid, et homotsüsteiinide taseme langus oli seotud toitainete rolliga homotsüsteiinide degradeerumisel.
Leidub: ProVitality+